2016. aasta esimene muusikaline õpituba on toimunud! Kõik see juhtus 28. juunil mõnusal Mikitamäe koolistaadionil, kus Põlvamaa noortekeskused pidasid suvekooli. Ilm oli päikseline ja soe (aga õnneks mitte tapvalt palav) ning vihma polnud kuskilt karta. Osalejaid oli kohal palju, üle viiekümne, mis tegi meid loomulikult väga rõõmsaks.:)
Seekordne Helide mängu meeskond koosnes neljast kompanjonist - Anti, Margus, Henry ja Eric, lisaks tuli meile abiks kaasa Indrek. Meie pilliarsenal oli mitmekesine ning selle lahtipakkimine võttis omajagu aega. Muidugi olid meil tavapärased kitarrid, trummid, süntesaator ja teised "tava"-pillid, kuid nendega lugu ei piirdunud. Võrreldes eelmise aastaga olime täiendanud ka endatehtud instrumente. Nii koosneb meie kuulus san-tehniline toruorel nüüd lausa kolmeteistkümnest eri pikkusega torust, mis mängivad kõiki noote ja pooltoone Mi-st Mi-ni (ehk nagu muusikainimesed ütlevad, on tegemist kromaatilise pilliga). Samuti on lisandunud selline omapärane elukas nagu madupasun, mis tegelikult on lihtsalt üks pikk plastiktoru, mis ühest otsast sisse puhudes teeb umbes samasugust häält nagu udupasun. Või elevant.
Muide, olin avastanud, et mõnedest marakapurkidest oli hiired talvel herned ära viinud. Küllap läks neil vaja. Aga katki polnud sellest midagi. Uued herned sisse, teip mulgu peale ning purgid olid taas valmis musitseerimiseks.
Noorte huvi õpitoa vastu oli päris suur. Henryl oli ka erinumber - ta oli kaasa võtnud diktofoni ja läpaka ning kõik huvilised said erinevate pillidega talle helisid lindistada. Salvestistest valis ta käigu pealt sobivad jupid välja ning monteeris arvutis kokku rütmibiidiks, millele sealsamas teiste pillidega peale impsorviseerisime. Teine tore asi oli Henry kuulus kuuselatt - krihvide, basskitarri keele ja grammofoni helipeaga endavalmistatud pill, millel võis poognaga kurja basskitarri jäljendada.
Aga tegime palju muudki. Kui juba Setomaal olla, siis ei saa ka ilma seto lauluta, sestap laulsimegi üheskoos lühikese, aga lööva laulu "Pill oll helle". Samuti sai tehtud rokki ja jazzi ning koos noortega proovitud mängida pillidel nii vaikselt kui iganes võimalik. Ja see tuli hästi välja küll!
Lõpuks said kõik ise erinevaid pille oma käe ja jalaga proovida ning seda juhust ei jäetud kasutamata. Saime ka ise suvekoolis osalemise diplomid ja ilusad savist kaelakaardid, samuti pakuti kõhutäidet. Kõige selle ja muidugi vastuvõtmise eest suured tänud Mikitamäe noortejuhile Tiiale ja tema tiimile!
Veel enne Tartusse tagasipöördumist põikasime Laossinasse kääpaid vaatama (metsas on mustikad juba valmimas) ja koos luigeperega järve ujuma. Oli igati mõnus suvepäev täis muusikat ja kohtumisi.
Seekordne Helide mängu meeskond koosnes neljast kompanjonist - Anti, Margus, Henry ja Eric, lisaks tuli meile abiks kaasa Indrek. Meie pilliarsenal oli mitmekesine ning selle lahtipakkimine võttis omajagu aega. Muidugi olid meil tavapärased kitarrid, trummid, süntesaator ja teised "tava"-pillid, kuid nendega lugu ei piirdunud. Võrreldes eelmise aastaga olime täiendanud ka endatehtud instrumente. Nii koosneb meie kuulus san-tehniline toruorel nüüd lausa kolmeteistkümnest eri pikkusega torust, mis mängivad kõiki noote ja pooltoone Mi-st Mi-ni (ehk nagu muusikainimesed ütlevad, on tegemist kromaatilise pilliga). Samuti on lisandunud selline omapärane elukas nagu madupasun, mis tegelikult on lihtsalt üks pikk plastiktoru, mis ühest otsast sisse puhudes teeb umbes samasugust häält nagu udupasun. Või elevant.
Muide, olin avastanud, et mõnedest marakapurkidest oli hiired talvel herned ära viinud. Küllap läks neil vaja. Aga katki polnud sellest midagi. Uued herned sisse, teip mulgu peale ning purgid olid taas valmis musitseerimiseks.
Noorte huvi õpitoa vastu oli päris suur. Henryl oli ka erinumber - ta oli kaasa võtnud diktofoni ja läpaka ning kõik huvilised said erinevate pillidega talle helisid lindistada. Salvestistest valis ta käigu pealt sobivad jupid välja ning monteeris arvutis kokku rütmibiidiks, millele sealsamas teiste pillidega peale impsorviseerisime. Teine tore asi oli Henry kuulus kuuselatt - krihvide, basskitarri keele ja grammofoni helipeaga endavalmistatud pill, millel võis poognaga kurja basskitarri jäljendada.
Aga tegime palju muudki. Kui juba Setomaal olla, siis ei saa ka ilma seto lauluta, sestap laulsimegi üheskoos lühikese, aga lööva laulu "Pill oll helle". Samuti sai tehtud rokki ja jazzi ning koos noortega proovitud mängida pillidel nii vaikselt kui iganes võimalik. Ja see tuli hästi välja küll!
Lõpuks said kõik ise erinevaid pille oma käe ja jalaga proovida ning seda juhust ei jäetud kasutamata. Saime ka ise suvekoolis osalemise diplomid ja ilusad savist kaelakaardid, samuti pakuti kõhutäidet. Kõige selle ja muidugi vastuvõtmise eest suured tänud Mikitamäe noortejuhile Tiiale ja tema tiimile!
Veel enne Tartusse tagasipöördumist põikasime Laossinasse kääpaid vaatama (metsas on mustikad juba valmimas) ja koos luigeperega järve ujuma. Oli igati mõnus suvepäev täis muusikat ja kohtumisi.
No comments:
Post a Comment