Koolipere võttis meid kohe väga soojalt vastu ning sellest saime rahu juurde. Õpetajad ja õpilased aitasid pillid ja muu vajaliku muusikaklassi tuua ning õpilased kogunesid klassi.
Kui esiti oli õhus ehk tunda kerget ebalust - nii korraldajate kui osavõtjate seas - , siis õpitoa edenedes kahtlused hajusid ning kui järg jõudis üheskoos musitseerimiseni, läks pillimäng edasi juba nagu lepase reega. Ka noorte huvi pille ise proovida oli suur - ehkki sel juhul läheb ruumis tavaliselt suuremat sorti lärmiks, on see siiski väga tore ja põnev.
Pärast õpituba ja õdusatvestlust õpetajatega käisime sombust ilma trotsides ka Mehikoorma tuletorni juures ja heitsime pilgu udusele Vene metsatriibule teisel pool kallast. "Helide mängu" esimene õpituba oli igati kenasti korda läinud. Aitäh, Mehikoorma!
