26. maiks oli
meil kokku lepitud kaks kohta Põhja-Eestis – Järvamaal olev Koeru ning Lääne-Virumaal
Väike-Maarja. Kaks lähestikust kohta ühe päeva jooksul võimaldab ju kokku hoida
nii kilomeetrites kui ka ajas. Piibe maantee juhtis meid sujuvalt Tartust
Koerusse (Kurista kandis muidugi möllas järjekordne tee-ehitus) ning noortekeskusegi leidmine ei valmistanud mingeid raskusi. Koeru Keskkool
ja Noortekeskus olid asjad omavahel nii hästi paika seadnud, et noored lasti
tunni ajast „Helide mängust“ osa saama. Eks muidugi pidid nad siis ka oma nime
kirja panema tõendamaks, et nad teel meie juurde õnnetul kombel ära ei kadunud.
Õpituppa jõudis neid igatahes päris suur hulk, nii et loodetavasti polnud
inimkaod suured:) Oli nooremaid ja vanemaid.
Õpituba oli ladus ja korralik. Olime ise selleks ajaks varasematest õpitubadest juba piisavalt kogemusi saanud, et kõik läks ootuspäraselt. Noored kuulasid ja lõid muusikategemises kaasa (tagareas leidub muidugi alati ka neid, kes väga kergesti ei sütti), samuti proovisid pille omal käel. Mulje Koerust jäi täitsa mõnus.
Väike-Maarjasse polnud Koerust enam pikk maa minna. Meid võeti vastu rahvamajas, sadakond aastat tagasi ehitatud imekena saali ja lavaga hoones. Lavale me ronima ei hakanud, sest see oleks tähendanud ranget piiri tõmbamist meie ja osalejate vahel. Seadsime end sisse hoopis lava ette.
Paraku näis, et paljud Väike-Maarja noored olid vist õpitoa aja meelest lasknud minna või oli neil midagi pakiliemat käsil. Igatahes meie publik oli sama arvukas kui õpitubade meeskond ise. Olles umbes pool tundi oodanud, otsustasime, et muusika väärib tutvustamist igal pool, iga ilmaga ja igal juhul. Näitasime kokkutulnutele endatehtud pille, lasime neil kõike proovida ning rääkisime muusikast ja kultuurielust üldiselt. Vastuvõtt oli vähesest osavõtust siiski soe.
No comments:
Post a Comment